Tere taas.

Tänane teema on taas auto vahatamine. Alljärgnevatel piltidel on tehtud väikene katse.

enne	pärast

Mis selle autoga täpselt tehti, vaata videost …

Tähelepanu!
Autot ei ole soovitav vahatada päikese käes! Käesoleva videoblogi katses olime sunnitud seda tegema, et filmida looduslikus valguses.

Mitmed autoomanikud juba uurivad, et millal on õige aeg autot vahatada. Mõni arvab, et äkki on liiga vara ja parem oleks seda teha pärast kevadist rehvivahetust. Olen neilt  küsinud, et miks nad nii arvavad.  Enamasti põhjendatakse sellist ajavalikut sellega, et kui naastrehvid ära vahetada suviste rehvide vastu, siis ei kleepu autole enam nii palju pigi.

Eelnev mõttearendus on  iseenesest loogiline, kuid …   samal ajal ei tohiks unustada, milleks autot üldse vahatatakse. Vahatatakse autosid eelkõige kaitse pärast. Esteetiline väärtus ehk vaha läikeefekt on auto tervise seisukohalt isegi vähemtähtis.  Kevadel, kui teed on soolased ning  porised (porine vesi on abrasiivne ja värvi tuhmistav), vajab värvkate kõige enam  kaitset. Teine põhjus, miks autot varakevadel vahatada  on intensiivne päikesekiirgus, millel on teadagi pleegitav toime.

Võiks öelda, et  kevadel on keemiline koormus värvile ja lakile kõige suurem, kuna teedel olevad soolad on soojade kraadidega palju intensiivsemad võrreldes  näiteks 20 miinuskraadiga. Paarikümne külmakraadiga  on lumi ja sool teedel sageli nii tahke, et ei kleepugi autole ja seega on ka soolakahjustuste oht väiksem.

Tänase postituse juhtmõte oleks järgmine  – mida varem kevadel autot vahatada, seda enam täidab vahatamine värvkatte kaitseülesannet. Kui aga vahatada auto pärast rehvivahetust, siis kui teed juba enamasti pori -ja soolavabad, täidab auto vahatamine mõnevõrra rohkem iluülesannet.

Niisiis, kellel on plaan oma autot vahatada kevadisel perioodil, siis on juba praegu õige aeg seda teha. Nõnda saaba auto õigeaegselt kaitsud ja on tore minna särava ning läikiva autoga vastu päikselisele kevadele.

Päikest,

Marko

Kuigi lund ja külmakraade on veel palju, olen päikeselise ilmaga tundnud, et päikesekiired on juba soojemad. Paratamatult viib see mõtted juba kevade peale. Kevadel, kui päike juba eredam, kerkivad autode värvikahjustused rohkem esile ning autoomanike mõtted hakkavad vaikselt liikuma kevadise värvihoolduse peale.

Autopesula teenuste valikus on värvihooldusel väga mitmeid võimalusi. Sageli ei teagi, millist nendest valida. Samuti on hinnad erinevate autopesulate pakkumistes väga erinevad. Võtame näiteks poleerimise. Poleerimine maksab sõltuvalt autopesulast 800 krooni kuni 6500 krooni. Millest siis selline hinnavahe? Ma ei ole veel kuulnud, et keegi ise väidaks, et tema poleerimine on odav sellepärast, et töö on kehva. Või olete te seda kuulnud? Pigem ütlevad kõik teenuse pakkujad, et just nemad teevad väga head tööd. Tekib küsimus, et mis on kvaliteetne poleerimine? Mis on hea tulemuse kvaliteedi näitajad?

päikese valguses nähtavad hologrammid auto esitiival

Hea poleerimise kvaliteedinäitajateks võiks lugeda kestvat sügavat kriimuvabat läiget. Päikese käe se tohiks näha olla poleerimise jälgi „hologramme“ (vaata pilti). Hologramme ei tohiks ilmuda ka kuu aega pärast poleerimist. Loomulikult on kvaliteettöö puhul hooldatud ka kõik välimised kummist ja plastist detailid.

Tuleb tunnistada, et siin kehtib nn. „energia jäävusseadus“: mida paremat ja püsivamat tulemus tahta, seda töömahukam ja kallim on vastav teenus.

Kriimuvaba sügava läike saavutamine, ilma päikese käes nähtavate poleerimise jälgedeta, on eriti töömahukas just mustade või siis tumedate autode puhul.

Kindlasti läike juures on oluline ka kestvus. Näiteks vahatamise ja läigestamise tulemuse kestvus on lühem, kui põhjalikult lihvitud ja poleeritud pinnal. Vahatamisel me vaid täidame (ehk peidame) värvikahjustused. Vahakihi kuludes efekt ka kaob. Poleerimisel aga lihvitakse laki pind nii ühtlaseks, et see läigib ka ilma vahata.

Väga kokkuvõtlikult siis:

Vahatamine annab värvkattele kaitse. Soovitav teha autole paar korda aastas.

Läigestamine on värvkattele läike andmiseks. Poleerimise masinaga poleeritakse ühe keskmise abrasiivsusega pastaga auto üle ning vahatatakse käsitsi. Soovitav teha kord paari aasta tagant.

Poleerimine on värvi läike taastamistöödest kõige põhjalikum. Pinda poleeritaks 3-5 pastaga ja sisaldab põhjalikku viimistlemist, et ei esineks päikese käes nähtavaid ringikujulisi poleerimise jälgi -„hologramme“. Ei soovita teha autole mitmeid kordi väga põhjalikku poleerimist. Tark oleks keskenduda tulemuse säilitamisele.

Minu arvates on mõistlik enne kõnealuste värvihoolduteenuste tellimist paluda nõustamist. Sellisel juhul vaatab autopesula teenindaja auto üle (auto tuleks ka puhtaks pesta), misjärel on võimalik anda värvkatte seisukorrale hinnang ning seejärel pakkuda autoomanikule ootustele vastav teenus. Vajadusel on võimalik teha ka autole näidistöö väiksele detailiosale, et autoomanikul oleks selge pilt silme ees, mida ta tellimas on. Telefonin teel suusõnaliselt on ju väga keeruline seletada, millised kriimud eemalduvad kõnealuse tööga ja millised mitte. Eks katsuge suusõnaliselt täpselt defineerida milline on kerge, normaalne või eriti hea läige.  :)

Tere. Täna räägin talvisest autopesust.

Olles suhelnud paljude autoomanikega, küsitakse sageli, kui külmaga autot pesta tohib? Sellele küsimusele on otsene vastus: Ei olegi väga vahet, kui külm väljas on. Kui pärast autopesu kuivatada ja hooldada uksetihendid ja lukusüsteemid, avanevad uksed ka -20°C juures.

Olen aja jooksul kuulnud väga erinevaid ja ka teineteisele vastukäivaid argumente talvise autopesuga seoses:

a)      „kisub külmaks, nüüd peab auto ära pesema – püsib kauem puhas“

b)      „külmaga ei julge autot pesta, uksed külmuvad kinni – ootan sula“

c)      „väljas on (sula) nii lopane, et saja meetri pärast (peale autopesu) on auto sama must kui enne“

Milline nendest mõttearendustest on siis õige? Millal siis üldse autot pesta?  …

Nagu mulle meeldib öelda, sellistes asjades absoluutset tõde ei olegi – igaühes  neis on ju tõetera sees. Aga kuidas siis käituda? Pesta talvel autot või mitte?

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et auto ei püsi kaua puhas tõesti siis, kui teedel on vesine lumelopp. Ometi on tänavapildis selgelt näha, milline auto on pestud ja millist autot ei ole ilmselt pool aastat pestud.

Auto värv võib ka pealt poolt roostetada. (õige või vale?)

Talvel ei kleepu autole pigi (õige või vale?).

Tegelikult kleepub ka talvel autole pigi. Erinevus suvise pigiga on see, et talvine pigi on väga peene teraline ja silmaga raskemini nähtav (eriti tumedatel autodel). Suvine pigi on sageli suuremate täppidena ja silmaga paremini nähtav (eriti heledatel autodel).

Kuidas kontrollida kas auto on pigine (silmaga ju ei näe)?

Pärast autopesu libistada sõrmeotstega mööda auto külge. Kui auto on pigine, siis on väga hästi ebatasasus tunda. Pigine auto tundub nagu liivapaber.

Võib öelda, et talvine pigi on autole isegi ohtlikum, kuna ta on raskesti märgatav aga kahjustab värvkatet siiski. Nimelt on talvine pigi segunenud teedele puistatud kloriididega ning enamasti ka koos metallipuruga. Siin ei ole vahet kas te ise sõidate naastrehviga või lamellrehviga. Naastude puru võib kleepuda teie autole, kuna seda leidub talvisel hooajal sõiduteedel.

Kui ohtlikud on need roosteplekid?

Ma jaotaks sellised roosteplekid tinglikult kolme tasemesse:

1 –  roosteplekk on eemaldatav tugevama autokeemiaga või näiteks puhastava vahaga.

2 –  roosteplekk on eemaldatav läigestamisega (kergpoleerimine).

3 -  roosteplekki ei eemalda enam ka lihvimise ja poleerimisega. Ilmselt on selle kohapeal varsti ka lakkiläbistav kahjustus.

Roostepleki värvikahjustus on seda tõsisem, mida kauem on autolt maha pesemata pigi ja metallipuru.

Kuidas ennetada värvipealsete roosteplekkide teket?

Roosteplekkide ennetamiseks on parim võimalus  kaitsta värvi püsivahaga ning talvel pesta autot regulaarselt eel-leotuspesuga (vähemalt 1-2 korda kuus).

Kas eel-leotuspesu on auto vahale ohtlik?

Õige see on. Kõik pigileotusained kahjustavad vahakihti. Kui aga eel-leotuspesu järel kanda autole kiirvaha (meil NANO CARE AQUA WAX), siis me taastame iga pesu järel püsivaha pealmist kihti. Nõnda peab püsivaha igaljuhul ettenähtud perioodi vastu.

Kui sageli peaks talvel autole eel-leotuspesu tegema?

Eks see sõltu sellest, kus ja kui palju autoga sõidetakse.

Äärmusliku näitena:

A)      Kui sõidate vähe ja ainult külateedel, kus on kinni sõidetud valge lumi (kloriide ei ole puistatud) – siis ei ole teie autol pigi, soola ega metallipuru.

B)     Teise äärmusena liiklete igapäevaselt tiheda liiklusega teedel (linnasisestel suurematel tänavatel  ja maanteedel),  mis on hooldatud (lumi eemaldatud, kloriidid puistatud ja asfalt nähtaval), kiirused on ka maanteel suuremad. Siis kleepub peenike pigipuru koos kloriidide ja metallipuruga autole juba pärast paari sõitu, näiteks Tallinnas

Seega peaks igaüks ise hindama, kus-kuidas-kui palju ta sõidab, ning vastavalt sellele ka seadma endale autopesu harjumused.

Üldise reeglina soovitan talvel autot pesta vähemalt 1-2 korda kuus. Ja eelistama peaks eel-leotuspesu.

Pigi eemaldamisel on oluline, et seda ei hakata autopesu käigus maha nühkima harja või svammiga. Sellisel juhul on värvkatte kriimusutmine lausa garanteeritud. Pigi tuleb lahti leotada vastavate leotusvahenditega.

Kas eel-leotuspesu eemaldab autolt kõik pigi?

Eel-leotuspesu eemaldab enamuse pigi (vahest jäävad üksikud täpid), kui autot on regulaarselt hooldatud st. pestud. Kui autoomanik ei ole autole teinud eel-leotuspesu pikemat aega (aja perioodi ei ole korrektne öelda, kuna perioodil on ikkagi side ka auto kasutamise iseärasustega), siis jääb eel-leotuspesu parima tulemuse saavutamisks  nõrgaks.

Pigi täielikuks eemaldamiseks on vaja kasutada ka kangemaid leotusvahendeid ning sellisel juhul (kui värvilt on kogu kaitse eemaldatud) peaks autot ka vahatama. Seega soovitus  – täielik pigi eemaldamine tähendab auto püsivahatamist.

Milleks rehviläiget üldse vaja?
Ilmselt sobib siin võrdlus kingade viksimisega, mida üldjuhul tehakse hooldamise eesmärgil, et nad kestaksid kauem. Samal ajal on kindlasti kingade viksimisel kaunistav eesmärk.
Nagu enamus autopesula teenustega, on ka rehvide läigestamisele võimalik läheneda nii praktiliset kui ka esteetilisest küljest.

Esteetika poolest on rehvide läigestamine iluasi. Autopesuga kokkupuutunud on kindlasti märganud, et isegi põhjalikult pestes ja eelnevalt leotades ei saa rehvide välikülgi täiesti puhtaks ja ühtlaseks. Rehvid jäävad pärast lõpliku kuivamist sageli tuhmid ning ebaühtlasest mustusest kirjud. Kõige paremini on seda näha äsja pestud auto puhul. Sellises olukorras ongi rehviläige hea abimees peites ja ühtlustades mustuse rehvi väliküljel. Nõnda paistab rehv täiesti puhas ning värske.

Kas rehve oleks vaja ka hooldada?
Rehvide hoolduse seisukohast arvan, et enne kui igapäevasõiduks kasutatava auto rehvid hakkavad mõranema, on need vaja kulumise tõttu juba välja vahetada. Hooldamise põhimõttel on mõistlik rehve läigestada näiteks uunikumidel, mis ei sõida palju, ei kuluta rehve kuid oleks hea, et need ka aastate pärast ilusad välja näeksid.

Rehviläikeid on erinevaid. Millist oleks mõistlik kasutada?
Näiteks Presta ja Malco tootesarjas on ligi kümme erinevat kummipindadele sobivat läigestajat. Teenuse pakkujana valisme Autoga Vanni Autopesulad ketis sellise variandi, mis kestaks kauem, kuid ei ole kõige intensiivsema läikega. Kauakestvate rehviläigete miinuseks on teenuse pakkuja poolt vaadates ajakulu. Nimelt neid rehviläikeid saab kanda peale täielikult kuivatatud rehvidele, mis tähendab ka rehvide suruõhuga kuivatamise vajadust. Märjale rehvile kantavad läigestajad ei kesta enamasti üle paari päeva.

Rehviläike ebasoositavad omadused.
Rehvide läigestamise ebasoovitavaks omaduseks on tolmu sidumine. Seetõttu ei ole see teenus hea autoomanikele, kes sõidavad tolmustel teedel. Praegu kasutuses oleva rehviläike plussiks on see, et pärast mõnetunnist imbumist rehvil ei seo see enam tolmu. Seega ei soovita kohe tolmusele teele minna, kui olete äsja autopesulast tulnud.

Kas rehviläige on liigne edevus?
Tallinna tänavatel on rehviläige rohkem silma jäänud, kuid Tartus ei ole see teenus laia kasutust leidnud. Iseenesest on rehvide läigestamine maitse asi. Paljude jaoks on ka auto eest hoolitsemine ja selle pesemine liigne edevus. Minu nägemus on aga selline, et kui auto on puhas siis läigestamata rehvid võivad mõnikord paista kui tolmused kingad kalli ülikonna juures. Ometi on ka kingad kõigest jalanõud, mis on käimiseks.

Eile 11. juuli kell 15-16 vahel mõõtsime Tartus Zeppelini parklas auto värvipinna temperatuuri. Samuti püüdsime selgust saada, kui kuumaks läheb armatuur ning nahkiste. Päikese käes mõõtsime värvkate temperatuuriks  üle 75°C , armatuuri temperatuuriks 78°C  ning  nahkistme temperatuuriks samuti üle 70 kraadi. Kõik pinnad olid muidugi musta värvi.

Tavaliselt oleme harjunud, et ennast on vaja kaitsta päikese eest. Eriti mere ääres, eriti kevadel jne. Harva liigub mõte sellele, et ka autot oleks vaja kaitsta päikese eest. Või… kas on vaja?

Autot on mõistlik kaitsta keskonna tingimuste eest, kui on soov säilitada autot aastateks värske välimusega.

Tänavune suvi on juba näidanud oma kuuma palet. Ennustuste järgi ei ole see veel läbi ning kuuma perioodi peaks tulema veel vähemalt juuli lõpuni. Nüüd on õige aeg pöörata tähelepanu ka auto kaitsmisele nii päikesekiirguse kui ka kõrge temperatuuri eest.

Mida ja kuidas täpselt on vaja kaitsta?
Päikese mõjutuste eest on vaja kaitsta värvkatet, sise- ja välisplastikut ning nahkpindasid. Rehvide hooldus ja läigestamine on pigem iluasi.

Auto kaitsmine võiks alata lihtsate asjade tähelepanemisest. Näiteks võimalusel ära pargi pikaks ajaks autot otsese päikese kätte. Pane see puude, majade jne varju. Samuti tuleb kasuks, kui auto sättida päikese poole toonitud klaasidega. Need ei lase päikese kiiri nii palju läbi, otsene kiirgus hajub.

Lisaks varjusliste kohtade eelistamisele, mis paraku ei olegi meil alati võimalik, on olemas spetsiaalsed kaitsevahendid erinevate pindade jaoks. Näiteks värvi saab kaitsta UV inhibiitoreid sisaldava vahaga. Samuti on spetsiaalsed kaitset omavad ained plasitku jaoks. Nahkpindasid on mõistlik hooldada ja kreemitada regulaarselt kord kvartalis. Kreemitatud nahale saab samuti lisada kaitseks nanovaha või spetsiaalset nahakaitset.

Mis juhtub, kui ei kaitse eelmainitud pindasid päikesekiirguse ja kuumuse eest?
Alati ei juhtugi kohe midagi. Küll aga võivad esineda järgnevad kahjustused. Lakikiht muutub tuhmiks, mustust sööbib sügavamale (võib vajada hiljem poleerimist). Samuti on võimalik värvi pleekumine. Pleekumise puhul on keerulisem autoparadnuse järgselt värvitud detaili tooni vanade osadega kokku ühildada.
Hooldamata plastik hakkab nagisema salongis ning väga äärmuslikel juhtudel võib ka mõraneda. Muidugi on hooldamata plastikpinnad juhuslike mõjutuste korral kergemini vigastatavad.
Nahkistmete pind aga muututvad kiiremini jäigemaks, mis kaotab mugavusetunnet ning samuti kiirendab mõranemist ja kulumist.

Nii, et kaitske end suviselt intensiivse päikese eest ja ärge unustage ka autot!

Putukate igasuvine nuhtlus on käesoleval aastal eriti ebameeldiv. Küll trügivad sääsed tuppa päeval ja öösel. Siis  ründavad nad meid keset päeva, kuuma päikese käes jne. Õhtused autosõidud koguvad autole lausa “kilode viisi” putukalaipu.

Täna käsitlen mõnda levinumat või vähemalt minu enda kuuldud-nähtud meetodit, mida inimesed on kasutanud putukate eemaldamiseks autolt.

Putukate eemaldamine harjaga, vildiga ja „karukeelega“. Ei soovita.

Kõik äsja nimetatud putukaeemaldamise viisid on kratsimise põhimõttel, mis on kohe kindlasti auto värvkattele tappev.  Kasutades „karukeelt“, küürimise käsna või harja, saame tulemuseks kriimustatud auto. Petlik on see, kui auto on veel märg. Autopesija on siis veel  enesega väga rahul. Putukatest saadi ju lahti. Hiljem päikese käes aga imestatakse – miks on auto esiots ristipidi kriime täis??? Eriti hästi on kriimud nähtavad muidugi otsese päikese käes.

Kõik need karmid küürimise vahendid on enamasti heaks abivahendiks tuuleklaasilt putukatest lahti saamisel.  Klaasile ei tee need midagi kui, jälgida, et klaasi küürmise ajal ei oleks seal liiva. .

Putukate eemaldamine erinevate tugevatoimeliste putukaeemaldamise vahenditega võib proovida, kuid kindlasti jälgida, et te ei lase leotusaineil autol ära kuivada. Nii võite hoopis putukate eemaldamise asemel kahjustada värvi. Siin loomulikult soovitus, nii nagu kõikide keemiaainetega –  ära kasuta keemiaaineid päikese käes, kuumal autol!

Putukate eemaldamine vahaga. Soovitame.

Olgu mainitud, et putukate eemaldamine puhastava vahaga on kõige „autotervislikum“ meetod. Paraku jah, teenusena on ta aega võttev ja kallis. Kui aga ise auto pesta, siis selline nokitsemine ei tee paha.

Vahaga putukate eemaldamise miinuseks on see, et auto värv peaks olema heas korras (mitte tuhm) ja hea oleks ka kui auto on juba vahatatud.   Juhul, kui auto värv on tuhm ja vahatamata, jäävad putukate laipade käsitsi vahaga eemaldamisel läikivad laigud. Kui aga auto on vahatatud, siis neid laike ei jää, või on need vaevu märgatavad.

Vahaga eemaldamise juures on suureks plussiks ka see, et suvel suurt keemilist koormust kandev auto esiots, saab iga puhastusega uuesti kaitstud ning värskelt vahatatud pinnale ei jää putukad kõvasti kinni.

Kõige odavam putukate eemaldamise vahend? Mis te arvate, mis on kõigile kätte saadav ja kõige odavam  autolt putukate eemaldamise vahend?  Toonitan, see on  kõigile kätte saadav. Loomulikult eeldusel, et te juba autopesuga olete ametis. Vesi.  Vesi on see putukate eemaldamise vahend, kui seda targalt kasutada.

Olen tähele pannud, et vesi teeb sama töö ära, mis enamus spetsiaalsed leotusvahendid. Oluline on muidugi see, et veega leotamiseks peab olema aega. Autopesulates seda enamasti ei ole. Klient ei taha oodata ja tunni hind on kallis. Seepärast peavad autopesulad kasutama erinevaid leotusaineid.

Kui aga kasutate kodus autot pestes aega ja vett oskuslikult, usun, et saate sama hea tulemuse kätte ka ilma mingeid erivahendeid ostmata. Tasub proovida.

Olgu siiski mainitud, et aeg töötab sõltuvalt olukorrast, kas meie kasuks või meie kahjuks. Kui nüüd  kasutate veega putukate leotamist, siis aeg aitab meid. Küll, aga kui jätate putukad autole kauaks praadima, siis töötab aeg meie kahjuks. Kahjulik aeg kehtib eriti tumedate  ja päris musta värvi autode puhul.

Niisiis, kuidas on kõige parem või kõige odavam putukaid eemaldada. Odavaim on veega leotamine, kui teil on aega. Parimaks meetodiks tunnistan mina  kindlasti putukate eemaldamise puhastava vahaga.

Edu võitluses putukatega,

Marko

Tere head autoomanikud.
Nüüd siis on aeg nii kaugel, et alustame autopesula-blogimisega.  Siin  käsitleme erinevaid huvitavaid ning kasulikke teemasid autopesula valdkonnast.  Starditeemaks valisin üsna ajatu teema  – auto vahatamine.

Päris sage on olukord, kui meie  autopesula uksest astub sisse autoomanik ja palub anda hinnangut, et millised kriimud peidab ja kui läikima paneb tema  auto vahatamine.
Selgituseks niipalju, et vahatamise eesmärk ei ole autot läikima panna. Vahatamisel on läige pigem positiivne kaasmõju. Auto vahatamiseks on hoopis teisi mõistlikke argumente. Näiteks:

• Kaitse ultaviolettkiirte vastu (Eriti UV kaitsega nanovaha), pleekub vähem.
• Kaitse happelise keskkonna vastu (happelised vihmad)
• Kaitse putukate  laipade ning lindude väljaheidete happelise söövitava toime vastu
• Puuvaigu (okaspuu ja lehtpuu) söövitav toime
• Kaitse kerge mehhaanilise koormuse vastu (tuhmistumise ja kriimustumise)
• Auto välipind on sile ja libe, sellest tulenevalt ka mustust hülgav
• Vahatatud autolt on võimalik putukate jääke ohutult eemaldada (puhastava vahaga).

Millist vaha oleks tark autole panna? Pakkujaid on ikka väga palju ja tooteid ka erinevaid. Täna käsitleme siiski ainult Presta ja Malco vahasid, kuna nenedga on mul endal isiklik kogemus. Ei saa mainimata jätta, et selle kogemusega on kaasa saadud ka päris palju teadmisi ja knowhow`d maaletoojalt.
Et vahatamise nüansse paremini esile tuua, tegime oma pesulas vahadega huvitava katse. Olgu eelnevalt mainitud, et katse eesmärk ei olnud asendada proffide katseid autokeemia tootjate juures. Siiski  sai selle ürituse käigus mõned vahatamisega seonduvad nüansid rohkem  nähtavaks tehtud. Läikiva auto peal on muidu raske teha vahet, millisel vahal millised omapärad.  Katsest saad lugeda lähemalt siit.
Vahatamine ja kvaliteetne autopesu (eel-leotuspesu).
Minult on juba jõutud palju küsida, et kui vahatatud autole teha alati eel-leotuspesu, siis see korjab ju autolt vaha ära? Nagu eelnevalt sai mainitud, tõesti  kõik pigileotused kahjustavad vahakihti, milline rohkem, milline vähem. Antud olukorras soovitan siiski autod puhtaks pesta ka pigileotusega, kuid kindlasti kasutada vahakihi parandamiseks vesivaha NanoCare AquaWaxi. See muide on meil nüüd Zeppelinis ka eel-leotuspesu paketis sees. Seega julgen väita, et meie eel-leotuspesu teenuse pakett on üks parimaid võimalikest autopesu pakettidest, kuna see peseb auto põhjalikult puhtaks ja samas taastab vahakihti.

Päikselist suve ja läikivaid autosid kõigilie,

Marko